Tweet
Ühes tõsises tarkvarafirmas istuvad arendajad mitme monitoriga laudade taga ja programmeerivad. Kohe näha, et neil on oma töövahendile veidi teistsugused nõudmised, kui tavalisel kontoritöötajal. Mida tarkvaraarendaja vajab ja millist masinat sobib kõige paremini kasutada pika tarkvarakoodi kirjutamiseks?
Kuna programmeerijaid on mitmesuguseid ning nad teevad tarkvara äridele, mobiilikasutajatele, mängimiseks või veebirakenduste jaoks, siis on ka vajadused erinevad. Võib-olla on koguni vaja tõsisemat disainitööd teha? Sellegi jaoks on oma sobivad mudelid.
Kui palju mälu läheb vaja?
Üldiselt pole programmeerija jaoks mälu kunagi liiga palju. Selleks, et need pikad kompileerimised ja testid kiiremini jookseks, on vaja piisavalt RAM-i. 8 GB on tänapäeval minimaalne hädavajalik kogus, pigem võiks olla igapäevasel töömasinal juba 16 GB. Mängude arendajale, tehisintellekti kasutajale ja masinõppe algoritmide väljatöötajale võiks võtta 32 GB.
Massmäluna võiks kasutada kiiret SSD-d, kuna selle kiirus võib andmebaasidega töötades olla väga oluline. Veebiarenduse koodi puhul, kui tegevus toimub põhiliselt veebiserveris, pole see muidugi nii tähtis. Mängude arendajal aga võib vaja olla Thunderbolti ja selle kaudu kiiret ühendust välismäluga, kuna ohtra graafikaga mängudel on vajalik salvestusmaht tohutult suur. 256 GB on see maht, millest oma valikut tavaliselt alustada, kui just ei otsi kerget reisiarvutit ajutisteks töödeks neil hetkedel, kui kontoriarvuti taha ei satu.
Protsessor – mitmete tuumadega ja kiire
Protsessori jõudlusega on sama lugu nagu mäluga – kunagi pole seda ülearu. Samas veebi jaoks koodi treimiseks piisab ka lahjemast protsessorist. Nii Inteli kui AMD protsessoritest võiks vaatluse all olla Inteli Core i5 ja i7 ning AMD-lt vastavalt Ryzen5 ja Ryzen7.
Ekraan: kas Full HD või 4K?
Koodi vaatamiseks pole suurt vahet, kas tegemist on sülearvutiga, millel Full HD või 4K ekraan. Pigem on oluline ekraanipind, kuhu saab rohkem teksti panna. Väiksemal sülearvutil võib aga väga väike kiri olla raskesti loetav ja silmiväsitav. Lisaks tühjendab 4K paneel akut hoopis kiiremini.
Kui aga programmeerimine on seotud graafika ja mängudega, siis võib 4K olla vajalik valik.
Klaviatuur ja hiir – põhilised töövahendid
Kuna programmeerija teeb põhitööd hiire ja klaviatuuriga, siis need peaksid olema parimad – eriti klaviatuur. Hiirena võib olla mõistlik kasutada eraldi füüsilist hiirt, aga see on ka harjumustes kinni – paljud koodikirjutajad võivad eelistada hoopis head puuteplaati sülearvutil.
Klaviatuur aga peaks olema kindel, konkreetse klahvikäiguga ja täismõõtmetes. Numbritega töötamiseks võiks olla ka eraldi numbriklaviatuur, kui see on andmesisestamisel vajalik.
Klaviatuur on personaalne asi ja seda ei saa alati valida e-poe piltide järgi. Oma käe järgi sobiva mudeli leidmiseks võiks korra päris füüsilisest poest läbi astuda ja klahvid ise järgi proovida.
Artikkel: Geenius.ee
Kuna programmeerijaid on mitmesuguseid ning nad teevad tarkvara äridele, mobiilikasutajatele, mängimiseks või veebirakenduste jaoks, siis on ka vajadused erinevad. Võib-olla on koguni vaja tõsisemat disainitööd teha? Sellegi jaoks on oma sobivad mudelid.
Kui palju mälu läheb vaja?
Üldiselt pole programmeerija jaoks mälu kunagi liiga palju. Selleks, et need pikad kompileerimised ja testid kiiremini jookseks, on vaja piisavalt RAM-i. 8 GB on tänapäeval minimaalne hädavajalik kogus, pigem võiks olla igapäevasel töömasinal juba 16 GB. Mängude arendajale, tehisintellekti kasutajale ja masinõppe algoritmide väljatöötajale võiks võtta 32 GB.
Massmäluna võiks kasutada kiiret SSD-d, kuna selle kiirus võib andmebaasidega töötades olla väga oluline. Veebiarenduse koodi puhul, kui tegevus toimub põhiliselt veebiserveris, pole see muidugi nii tähtis. Mängude arendajal aga võib vaja olla Thunderbolti ja selle kaudu kiiret ühendust välismäluga, kuna ohtra graafikaga mängudel on vajalik salvestusmaht tohutult suur. 256 GB on see maht, millest oma valikut tavaliselt alustada, kui just ei otsi kerget reisiarvutit ajutisteks töödeks neil hetkedel, kui kontoriarvuti taha ei satu.
Protsessor – mitmete tuumadega ja kiire
Protsessori jõudlusega on sama lugu nagu mäluga – kunagi pole seda ülearu. Samas veebi jaoks koodi treimiseks piisab ka lahjemast protsessorist. Nii Inteli kui AMD protsessoritest võiks vaatluse all olla Inteli Core i5 ja i7 ning AMD-lt vastavalt Ryzen5 ja Ryzen7.
Ekraan: kas Full HD või 4K?
Koodi vaatamiseks pole suurt vahet, kas tegemist on sülearvutiga, millel Full HD või 4K ekraan. Pigem on oluline ekraanipind, kuhu saab rohkem teksti panna. Väiksemal sülearvutil võib aga väga väike kiri olla raskesti loetav ja silmiväsitav. Lisaks tühjendab 4K paneel akut hoopis kiiremini.
Kui aga programmeerimine on seotud graafika ja mängudega, siis võib 4K olla vajalik valik.
Klaviatuur ja hiir – põhilised töövahendid
Kuna programmeerija teeb põhitööd hiire ja klaviatuuriga, siis need peaksid olema parimad – eriti klaviatuur. Hiirena võib olla mõistlik kasutada eraldi füüsilist hiirt, aga see on ka harjumustes kinni – paljud koodikirjutajad võivad eelistada hoopis head puuteplaati sülearvutil.
Klaviatuur aga peaks olema kindel, konkreetse klahvikäiguga ja täismõõtmetes. Numbritega töötamiseks võiks olla ka eraldi numbriklaviatuur, kui see on andmesisestamisel vajalik.
Klaviatuur on personaalne asi ja seda ei saa alati valida e-poe piltide järgi. Oma käe järgi sobiva mudeli leidmiseks võiks korra päris füüsilisest poest läbi astuda ja klahvid ise järgi proovida.
Artikkel: Geenius.ee