Tweet
Eesti küberturvalisust tagav riigi infosüsteemi amet (RIA) koostas avalike allikate toel ülevaate, mis koondab kokku senised Ukraina vastu suunatud küberrünnakud ning hindab nende mõju.
24. veebruaril alustas Venemaa sõda Ukraina vastu. Sõjategevuse kõrval toimub aktiivne tegevus ka Ukraina küberruumis. RIA analüüsi- ja ennetusosakonna kokkuvõte aitab paremini mõista ja selgitab, kuidas ja milleks küberrünnakuid sõjaajal kasutatakse.
RIA kirjutab ülevaates võimalikest põhjustest, miks pole laiaulatuslikku kübersõda toimunud, millist pahavara ja taktikaid kasutades on Ukraina asutusi ja ettevõtteid rünnatud ning milline roll on praeguses küberkonfliktis häktivistidel ja kuritegelikel rühmitustel.
Suurem osa Ukraina suunal tehtud küberründeid alates 24. veebruarist pole olnud kriitilist infrastruktuuri halvavad. Rohkem on kasutatud tehniliselt pigem lihtsakoelisi küberründeid. Näiteks on näotustatud veebilehti (veebilehesisu asendatakse oma sõnumiga) ja tehtud teenusetõkestusründeid (DDoS) Ukraina organisatsioonide pihta. Need ründed ei takista küll riigi toimimist, kuid mõjutavad inimesi kaudsemalt – tekitavad ärevust ning õõnestavad riigi autoriteeti ja usaldust.
Ukraina organisatsioonide infosüsteeme ja seadmeid on alates aasta algusest rünnatud viit tüüpi hävitusliku pahavaraga. Tegu on andmete kustutamiseks ja seadmete kasutuskõlbmatuks muutmiseks mõeldud tööriistaga. Ühte sorti hävituslikku pahavara leidus ka Ukraina valitsusega koostööd tegeva ettevõtte Läti ja Leedu harukontorite võrgust. Eestisse pole hävitusvara praegustel andmetel jõudnud.
Analüüsi täisteksti saab lugeda RIA kodulehelt (PDF).
Värsked kübersoovitused praeguses julgeolekuolukorras leiab siit: https://www.ria.ee/et/kuberturvalisu...-euroopas.html
Allikas: ria.ee
24. veebruaril alustas Venemaa sõda Ukraina vastu. Sõjategevuse kõrval toimub aktiivne tegevus ka Ukraina küberruumis. RIA analüüsi- ja ennetusosakonna kokkuvõte aitab paremini mõista ja selgitab, kuidas ja milleks küberrünnakuid sõjaajal kasutatakse.
RIA kirjutab ülevaates võimalikest põhjustest, miks pole laiaulatuslikku kübersõda toimunud, millist pahavara ja taktikaid kasutades on Ukraina asutusi ja ettevõtteid rünnatud ning milline roll on praeguses küberkonfliktis häktivistidel ja kuritegelikel rühmitustel.
Suurem osa Ukraina suunal tehtud küberründeid alates 24. veebruarist pole olnud kriitilist infrastruktuuri halvavad. Rohkem on kasutatud tehniliselt pigem lihtsakoelisi küberründeid. Näiteks on näotustatud veebilehti (veebilehesisu asendatakse oma sõnumiga) ja tehtud teenusetõkestusründeid (DDoS) Ukraina organisatsioonide pihta. Need ründed ei takista küll riigi toimimist, kuid mõjutavad inimesi kaudsemalt – tekitavad ärevust ning õõnestavad riigi autoriteeti ja usaldust.
Ukraina organisatsioonide infosüsteeme ja seadmeid on alates aasta algusest rünnatud viit tüüpi hävitusliku pahavaraga. Tegu on andmete kustutamiseks ja seadmete kasutuskõlbmatuks muutmiseks mõeldud tööriistaga. Ühte sorti hävituslikku pahavara leidus ka Ukraina valitsusega koostööd tegeva ettevõtte Läti ja Leedu harukontorite võrgust. Eestisse pole hävitusvara praegustel andmetel jõudnud.
Analüüsi täisteksti saab lugeda RIA kodulehelt (PDF).
Värsked kübersoovitused praeguses julgeolekuolukorras leiab siit: https://www.ria.ee/et/kuberturvalisu...-euroopas.html
Allikas: ria.ee
