Tweet
Kui telerit vaadatakse ilmselt vaid õhtul mõni tund (on ka erandeid) ning nutitelefonis ollakse samuti päeva jooksul mõni tund (siingi on erandeid), siis monitori võib keskmine kontoritöötaja vaadata terve tööpäeva tundide viisi koos mõnede pausidega. Seega on selle ekraan kasutaja jaoks kõige tähtsam – silmad peavad vastu pidama ning kogu tööks vajalik peab parajalt ära mahtuma. Küsimus, milline monitor valida, on seega igapäevase mugavuse jaoks ülioluline´, kirjutab Geeniuse blogi.
Suurus – kas mida suurem, seda parem?
Ekraani suuruse kohta võib arvata, et mida suurem, seda paremini mahub kõik ära ja seda mõnusam on vaadata. Põhimõtteliselt on see õige, aga mitte alati. Piiri peab oskama ka siin pidada.
Nimelt peaks suurest monitorist natuke kaugemal istuma, et see ei hakkaks vastu nägu soojust kiirgama ning ka pikslid on suurtel paneelidel suuremad ja paremini näha, kui liiga lähedal olla. Seega pilt pole enam nii terav ja nii sujuvate joontega.
Kui kontoris on suured lauad ja palju ruumi, siis võib muidugi korralikult suure paneeli lihtsalt laual kaugemale tõsta ja kõik on enam-vähem korras. Sellisele töökohale võiks sobida juba 32-tollise diagonaaliga mudel. Veel suuremad pole tavalisel töölaual juba kuigi praktilised ning võiksid sobida pigem videokoosolekute ruumi või väiksemasse nõupidamistetuppa. Kodus, kus samalt ekraanilt õhtul filme vaadatakse, võib see ka veel kuidagi põhjendatud olla.
Kui aga ruumi on vähe, peaks ekraanidiagonaali järgi valima mõistlikuma suurusega mudeli.
Üldiselt on mõistlikuks valikuks 24-, 27- ja 32-tollised monitorid.
27-tollised aga on keskmise suurusega kontorimonitorid, mis sobivad enamikel juhtudel ning pole liiga suured ega ka liiga väikesed.
Kõige väiksemad 24-tollised on kõige odavamad ning sobivad neile, kellel pole peale tekstisisestuse ja e-kirjade palju muud vaja teha. Samuti on need head ka klienditeenindajale, võttes kitsal laual vähem ruumi.
Resolutsioon: Full HD on miinimumiks saanud
Kui aastaid tagasi soovitati pigem graafilisteks töödeks valida korralik Full HD eraldusvõime, siis nüüd on see saanud kontorimonitoride absoluutseks miinimumiks.
Kui tahad samale pinnale rohkem ära mahutada, sobiks juba pigem 1440p resolutisoon või isegi 2K või 4K. Eraldi on kõrgema resolutsiooni vajadus oluline muidugi video- ja pilditöötlejatel või arvutigraafikaga joonestajatel, kelle jaoks on vaja suuremale ekraanile korraga rohkem detaile mahutada.
Ergonoomia: kõrguse, kalde ja nurga reguleerimine on tervisele kasulik
Selleks, et pikal tööpäeval ekraani vaatamisest kael kangeks ei jääks, on vaja see sättida õigele kõrgusele. Selleks, et päike või laevalgus langeks õige nurga alt, tuleb ekraani laual vastavalt keerata ja sobiva kalde anda. Selleks peab monitori jalg olema reguleeritav – vähemalt kõrgus, kuid veel parem, kui ka kalle ja vaatenurk.
Samuti on tähtis, et silmade säästmiseks saaks heledust reguleerida ning pikkade õhtute puhuks võiks olla võimalik sinise valguse vähendamine.
Vajalikud ühendused aitavad juhtmekuhja vähendada
Enamusel töökohtadest kasutatakse tööks sülearvutit ja kontoris ühendatakse selle külge kõik lisaseadmed hiirest ja klaviatuurist monitorini.
Selleks, et juhtmeid vähem oleks, tuleks valida sobivate ühendusviisidega ekraan. Näiteks USB C toega monitori saab vastava toega arvutiga ühendada vaid ühe kaabliga – selle kaudu käib ekraanipilt, hiire-, klaviatuuri-, võrgu- ja muud ühendused ning kõik muud kaablid saab peita laualt ära monitori taha.
Sülearvutit töökohale ühendades pole isegi eraldi toiteadapterit niimoodi vaja.
Suurus – kas mida suurem, seda parem?
Ekraani suuruse kohta võib arvata, et mida suurem, seda paremini mahub kõik ära ja seda mõnusam on vaadata. Põhimõtteliselt on see õige, aga mitte alati. Piiri peab oskama ka siin pidada.
Nimelt peaks suurest monitorist natuke kaugemal istuma, et see ei hakkaks vastu nägu soojust kiirgama ning ka pikslid on suurtel paneelidel suuremad ja paremini näha, kui liiga lähedal olla. Seega pilt pole enam nii terav ja nii sujuvate joontega.
Kui kontoris on suured lauad ja palju ruumi, siis võib muidugi korralikult suure paneeli lihtsalt laual kaugemale tõsta ja kõik on enam-vähem korras. Sellisele töökohale võiks sobida juba 32-tollise diagonaaliga mudel. Veel suuremad pole tavalisel töölaual juba kuigi praktilised ning võiksid sobida pigem videokoosolekute ruumi või väiksemasse nõupidamistetuppa. Kodus, kus samalt ekraanilt õhtul filme vaadatakse, võib see ka veel kuidagi põhjendatud olla.
Kui aga ruumi on vähe, peaks ekraanidiagonaali järgi valima mõistlikuma suurusega mudeli.
Üldiselt on mõistlikuks valikuks 24-, 27- ja 32-tollised monitorid.
27-tollised aga on keskmise suurusega kontorimonitorid, mis sobivad enamikel juhtudel ning pole liiga suured ega ka liiga väikesed.
Kõige väiksemad 24-tollised on kõige odavamad ning sobivad neile, kellel pole peale tekstisisestuse ja e-kirjade palju muud vaja teha. Samuti on need head ka klienditeenindajale, võttes kitsal laual vähem ruumi.
Resolutsioon: Full HD on miinimumiks saanud
Kui aastaid tagasi soovitati pigem graafilisteks töödeks valida korralik Full HD eraldusvõime, siis nüüd on see saanud kontorimonitoride absoluutseks miinimumiks.
Kui tahad samale pinnale rohkem ära mahutada, sobiks juba pigem 1440p resolutisoon või isegi 2K või 4K. Eraldi on kõrgema resolutsiooni vajadus oluline muidugi video- ja pilditöötlejatel või arvutigraafikaga joonestajatel, kelle jaoks on vaja suuremale ekraanile korraga rohkem detaile mahutada.
Ergonoomia: kõrguse, kalde ja nurga reguleerimine on tervisele kasulik
Selleks, et pikal tööpäeval ekraani vaatamisest kael kangeks ei jääks, on vaja see sättida õigele kõrgusele. Selleks, et päike või laevalgus langeks õige nurga alt, tuleb ekraani laual vastavalt keerata ja sobiva kalde anda. Selleks peab monitori jalg olema reguleeritav – vähemalt kõrgus, kuid veel parem, kui ka kalle ja vaatenurk.
Samuti on tähtis, et silmade säästmiseks saaks heledust reguleerida ning pikkade õhtute puhuks võiks olla võimalik sinise valguse vähendamine.
Vajalikud ühendused aitavad juhtmekuhja vähendada
Enamusel töökohtadest kasutatakse tööks sülearvutit ja kontoris ühendatakse selle külge kõik lisaseadmed hiirest ja klaviatuurist monitorini.
Selleks, et juhtmeid vähem oleks, tuleks valida sobivate ühendusviisidega ekraan. Näiteks USB C toega monitori saab vastava toega arvutiga ühendada vaid ühe kaabliga – selle kaudu käib ekraanipilt, hiire-, klaviatuuri-, võrgu- ja muud ühendused ning kõik muud kaablid saab peita laualt ära monitori taha.
Sülearvutit töökohale ühendades pole isegi eraldi toiteadapterit niimoodi vaja.